Olulisemad sihttasemed

Haldusleping seab doktoriõppe korraldamisel, sealhulgas nooremteadurite ametikohtade loomisel, eesmärgiks eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamise jälgides, et igas õppevaldkonnas oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid doktorante. IT-valdkonnas on eesmärgiks vähemalt 50% minimaalselt B1-tasemel eesti keelt oskavaid doktoriõppe lõpetanuid.

Riigipoolne summaarne õppetegevuse toetus

Nominaalajaga lõpetajate osakaal on õppekava nominaalkestuse pluss ühe või kahe aasta jooksul lõpetanute osakaal õppekavale nominaalkestus pluss üks või kaks aastat tagasi immatrikuleeritutest. Vähemalt 8-semestrise nominaalkestusega õppekavadele lisatakse kaks aastat, lühema nominaalkestusega õppekavadele üks aasta. Arvesse võetakse bakalaureuseõpe, rakenduskõrgharidusõpe, integreeritud õpe, magistriõpe ja doktoriõpe.

Aasta jooksul äriregistris registreeritud Tallinna Tehnikaülikooli harg- ja muude iduettevõtete arv.

Tallinna Tehnikaülikooli hargettevõte (teaduspõhine idufirma) on ülikooli või tema liikme osalusega äriühing, mis kasutab oma tegevuses ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulemusi või oskusteavet.

Muu iduettevõtte all käsitletakse mitteteaduspõhist iduettevõtet ehk äriühingut, mis on kasvanud välja TalTechi poolt korraldatud arenguprogrammidest või häkatonidest, mille vähemalt üks asutaja on ülikooli liikmeskonna hulka kuuluv isik ja mille asutamine toimus õppimise/töötamise ajal või 1 aasta pärast ülikooli lõpetamist. Võtmenäitaja toetab ülikooli üldist reitingute sisend-näitajat, samuti projektiõppe ja ettevõtlusõppe väljundeid.

Jooksva aasta lõpus kehtivate litsentsilepingute arv, mis aja jooksul võivad viia tuluni litsentside ja patentide müügist.

Võtmenäitaja mõõdab jooksval aastal patendiametite poolt välja antud patentide arvu, mille ainuomanik või kaasomanik on TalTech.

Võtmenäitaja mõõdab aasta jooksul Tallinna Tehnikaülikooli nimel või osalusel esitatud uute patenditaotluste arvu. Ülikooli nimel leiutisele õiguskaitse algatamise otsustab rektori käskkirjaga moodustatud tööstusomandi komisjoni ettepaneku alusel ettevõtlusprorektor.

Võtmenäitaja mõõdab tulu T&A tegevuse kodu- ja välismaistest lepingutest ning teenustöödest (arvestatud on lepinguid nii eraõiguslike juriidiliste isikutega (äriühingud, MTÜ-d, SA-d) kui ka riigi- ja KOV asutuste ja avalikõiguslike juriidiliste isikutega).

Võtmenäitaja aluseks võetakse õppeinfosüsteemist 31.12. seisuga kuni 60 kuu jooksul pärast immatrikuleerimist doktorikraadi kaitsmiseni jõudnud doktorantide arvu suhe kõikidesse vastaval aastal kuni 60 kuu jooksul pärast immatrikuleerimist doktorikraadi kaitsmiseni jõudma pidanud doktorantidesse põhijuhendaja instituudi kaupa. Õppeaja arvestusest arvatakse maha akadeemilisel puhkusel, sünnitus- ja vanemapuhkusel ning ajateenistuskohustuse täitmisel viibitud aeg. Nominaalaega arvestatakse individuaalselt kuu täpsusega ja vastavalt tegevuskavale (alates 2022/2023. õppeaastal immatrikuleeritud doktorandid).

Tulemusnäitaja mõõdab aasta jooksul alanud TA projektide mahtu doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta FTE-des. Võtmenäitaja võtab arvesse teadlaskonna kasvamist ja kahanemist.

Kalendriaasta jooksul õppekava täitmise tõttu eksmatrikuleeritud doktorantide arv

Võtmenäitaja mõõdab kalendriaasta jooksul mõjufaktori järgi esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud artiklite arvu doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta (ajakirjaartiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne).

Antud näitaja saadakse Kantar Emori poolt läbiviidavast iga-aastasest Eesti ülikoolide maineuuringust, kus tuuakse välja maine koondindeks TRI*M meetodil Eesti elanikkonna seas. Indeks arvestab erinevaid aspekte ülikoolide maines.

Töötajaskonna rahulolu mõõdetakse Kantar Emori väljatöötatud TRI*M indeksi meetodil, mis käsitleb pühendumusena töötaja suhet tööandjasse, keskendudes aspektidele, mida tööandja saab pühendumuse tõstmiseks ja hoidmiseks mõjutada. Uuringut tehakse üle aasta.

Välisriigi õppeasutuses õppivate (sh virtuaalselt) või lõputööd koostavate ning välisriigi asutuses praktikat läbivate üliõpilaste arv teaduskondade lõikes. Arvesse võetakse need üliõpilased, kes osalesid mobiilsuses eelmisel õppeaastal ja on välisõpingutel või -praktikal sooritanud vähemalt 1 EAP.

Täiendusõppe tulu hõlmab teaduskonna ja tema instituutide kalendriaastas teenitud tulu avatud õppe õppeteenustasudest, täienduskoolitusest ja täienduskoolituse projektidest (sh sihtotstarbelised toetused).

Võtmenäitaja mõõdab integreeritud õppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 60% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom; 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.

Võtmenäitaja mõõdab rakendusõppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 30% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom; 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.

Võtmenäitaja mõõdab bakalaureuseõppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 50% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.

Võtmenäitaja mõõdab magistriõppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 75% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom; 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.

Kordaja, mis näitab viimase kümne aasta jooksul magistriõppe lõpetanute praeguse keskmise sissetuleku suhet Eesti keskmise palgaga vastaval kalendriaastal. Kui kordaja väärtus on ühest suurem, siis on magistriõppe lõpetajate palk Eesti keskmisest kõrgem, ja kui väiksem ühest, siis on magistriõppe lõpetajate palk Eesti keskmisest madalam. Kuni 2018. aastani vaadati andmeid alates 2005 lõpetajate kohta vastaval kalendriaastal (nt 2018. a on arvesse võetud perioodil 2005–2017 lõpetanute keskmine sissetulek). Alates 2019. a vaadatakse viimase 10 aasta lõpetanute keskmist palka (nt 2019. a võetakse arvesse 2009–2018 lõpetanute keskmist sissetulekut).

Võtmenäitaja mõõdab soolist ametialast integratsiooni, mis on ühtlasi Duncani segregatsiooniindeksi pöördväärtus. Indeksi arvutamisel kasutatakse 31.12 seisuga ülikoolis töötanud akadeemiliste töötajate jagunemist palgaastmete ja soo lõikes.

Meediakajastuse osakaal näitab Tehnikaülikooli meedikajastuste osakaalu võrreldes kolme suurima Eesti ülikooliga (TalTech, TÜ, TLÜ). Monitooritakse meediakajastusi Eesti klassikalises meedias (tele, raadio, trükimeedia ja online), kus figureerivad nimetatud ülikoolidega seotud märksõnad, isikud, tegevus või muu seotud info.