Ajakohastatud 10.09.2026. Päise arvnäitajad on kontrollitud avalikest allikatest. Põhisisu on üle võetud toimetatud tööfailist JTT- tabelv_3.xlsx; faili eraldi allikakontroll on dateeritud 07.09.2026.
Department’id on põhilised akadeemilised line-unit’id ja alluvad otse rektorile.
13 osakonda on põhiline akadeemiline line-organisatsioon; Maritime Studies kool paikneb samuti otse rektori all.
9 akadeemilist osakonda on põhistruktuur; Bachelor College ja Graduate School koordineerivad ülikooliülest õpperaamistikku.
Teaduskond/School → osakond. Dekaan vastutab teaduskonna eest; osakondi juhivad Head of Department’id.
Teaduskond → instituut/kolledž. Mõlemad tasandid on põhikirjas akadeemilised struktuuriüksused.
| Huvialune küsimus | DTU | Chalmers | TU Eindhoven | LUT | TalTech |
|---|---|---|---|---|---|
| Üliõpilasi | 13 813 (2025) | 11 727 FTE (2025)* | 13 937 (2024)3 | 9 126 (2025)4 | u 9 100 (2026)5 |
| Doktorante | 1 616 (2025) | 1 054 aktiivset (2025) | 2 022 (2024)3 | 616 (20.09.2024)4 | 647 (2026)5 |
| Töötajaid | 6 574 FTE (2024)1 | 3 626 inimest / 3 272 FTE (2025)2 | 2 847 teadus- + 1 795 tugipersonali (2024)3 | 1 688 (2025)4 | 2 428 (2026)5 |
| Akad./teadus- ja õppepersonali osakaal* | 38,5% VIP (2024)1 | >70% (2025)2 | 61,3% (2024)3 | 58,6% (2025)4 | 55,3% (2024)5 |
| Akadeemiline struktuur | 17 osakonda | 13 osakonda | 9 osakonda | 3 School/Faculty tasandi üksust + osakonnad | 4 teaduskonda + Eesti Mereakadeemia + 2 teaduskonnavälist regionaalset kolledžit6 |
| 1. Kõrgeim juhtorgan (nimetus; koosseis; moodustamine/kinnitamine) | Ülikooli kõrgeim juhtorgan on nõukogu. Nõukogu koosneb 6 välisliikmest, 2 üliõpilaste esindajast ja 2 töötajate esindajast. 5 välisliiget nimetab ametisse nimetamise komitee, kuuenda välisliikme ehk nõukogu esimehe nimetab sama komitee ning tema kinnitab ametisse Taani kõrgharidus- ja teadusminister. Nõukogu asjaajamise ja sekretariaaditeenuse korraldab rektor. Nõukogu kinnitab ülikooli strateegia, eelarve ja tegevuskavad, sõlmib arenduslepinguid ministriga, nimetab ametisse rektori ning teeb otsuseid muu hulgas uute ehitusprojektide kohta. [D1][D2] | Chalmers on sihtasutuse vormis tegutsev ülikool, mistõttu tuleb eristada omaniku tasandi ja ülikooli enda juhtimistasandi juhtorganeid. Kogu Chalmersi struktuuri kõrgeim otsustusorgan on Chalmers University of Technology Foundationi nõukogu. Ülikooli põhitegevust korraldavas Chalmers University of Technology AB-s tegutseb eraldi ülikooli nõukogu (Board of Directors), mis vastutab ülikooli üldise kavandamise, koordineerimise ja järelevalve eest. Ülikooli nõukogus on 15 põhiliiget: esimees, aseesimees, rektor/tegevjuht, 5 välisliiget, 2 akadeemilise personali esindajat, 2 üliõpilasesindajat ja 3 töötajate esindajat. Ülikooli nõukogu liikmed nimetab ametisse omanik – Chalmers University of Technology Foundation – üldkoosoleku otsusega. [C1] | TU Eindhoveni kõrgeim järelevalveorgan on nõukogu, kuhu kuulub viis liiget. Nõukogu liikmed nimetab ametisse Hollandi haridus-, kultuuri- ja teadusminister; ühe liikme nimetamisel on ülikooli nõukogul ettepanekuõigus. Nõukogu teostab järelevalvet ülikooli juhtimise üle ning nimetab ametisse ülikooli täidesaatva juhtorgani liikmed. Ülikooli igapäevast ja strateegilist juhtimist teostab täidesaatev juhtorgan, kes annab oma tegevusest aru järelevalvenõukogule. [E1][E2] | LUT Ülikooli kõrgeim otsustusorgan on ülikooli nõukogu (University Board), kuhu kuulub 9 liiget. Neist 5 on ülikoolivälised liikmed ja 4 esindavad ülikoolikogukonna eri rühmi. Ülikoolikolleegium valib välisliikmed ning määrab nõukogu liikmete arvu ja ametiaja. Sisemistest liikmetest valivad professorid 2 liiget, üliõpilased 1 ning muu õppe- ja teaduspersonal koos muu personaliga 1 liikme. Nõukogu praegune nelja-aastane ametiaeg algas 1. jaanuaril 2026. [L1][L2][L3] | TalTechi kõrgeim juhtorgan on ülikooli nõukogu, kuhu kuulub 11 liiget. Neist 5 nimetab ülikooli senat, 1 ülikoolivälise liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning 5 liiget nimetab haridus- ja teadusminister pärast senati ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmete nimetamist. Nõukogu koosseisust peab enamuse moodustama ülikooliväline esindus ning ministri nimetatud liikmetest peab enamik esindama ettevõtlust või kutse- ja erialaliite. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus viieks aastaks. Nõukogu võtab vastu ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve, valib rektori ning kinnitab ülikooli akadeemilise struktuuri teaduskondade tasandil. [T1][T2] |
| 2. Juhi ametikoht (kuidas valitakse/kinnitatakse) | DTU rektori nimetab ametisse ülikooli nõukogu ning rektor vastutab ülikooli igapäevase juhtimise eest. [D1][D3] | Chalmersi juhib rektor (President and CEO), kelle nimetab ametisse ülikooli nõukogu (Board of Directors). Kandidaadi valimisse kaasatakse akadeemilise kogukonna, üliõpilaste ja töötajate esindajad, kuid lõpliku ametisse nimetamise otsuse teeb ülikooli nõukogu. Rektor vastutab ülikooli igapäevase juhtimise eest.[C1] | TU Eindhoveni täidesaatvat juhtorganit juhib president. Rektor on eraldi ametikoht ning kuulub samuti täidesaatva juhtorgani koosseisu. Mõlemad nimetab ametisse järelevalvenõukogu ning nad vastutavad oma tegevuse eest järelevalvenõukogu ees. [E2][E3] | LUT Ülikooli juhib rektor, kes vastutab ülikooli igapäevase tegevuse, strateegiliste eesmärkide elluviimise ja tulemusliku juhtimise eest. Rektori nimetab ametisse ülikooli nõukogu. Rektor juhib ühtlasi ülikooli täidesaatvat juhtkonda, kuhu kuuluvad ka prorektor ja kaks ase-rektorit. [L3][L4] | TalTechi juhib rektor, kelle valib ülikooli nõukogu kuni viieks aastaks. Sama isik võib rektorina töötada kuni kaks järjestikust ametiaega. Rektorikandidaadi võib esitada igaüks, kuid kandideerimiseks peab kandidaati toetama vähemalt üks ülikooli nõukogu liige. Enne valimist esitab kandidaatide kohta oma seisukoha ka ülikooli senat. [T2][T3] |
| 3.Täidesaatev juhtorgan (nimetus, koosseis, moodustamine) | Ülikooli juhtkonda (Executive Board) kuulub kaheksa liiget: rektor, prorektor, ülikooli direktori kohusetäitja, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnajuht, õppe- ja üliõpilasasjade dekaan, partnerlussuhete ja elukestva õppe valdkonnajuht, kestlikkuse, mitmekesisuse, kaasatuse ja talentide valdkonna dekaan ning õppeprodekaan. Juhtkonda juhib rektor. Rektorile alluvad vahetult osakondade juhid, prorektor, ülikooli direktor, dekaanid ja valdkonnajuhid. [D3][D5] | Ülikooli juhtkond (University Management Group) on rektori juhitav laiendatud tippjuhtkond.Praegusel ametlikul lehel on loetletud 25 põhiliiget: rektor, kaks prorektorit, neli valdkondlikku asepresidenti, ülikooli direktor, tugistruktuuride juhid ja nõunikud, üliõpilaskonna president, osakonnajuhid ning raamatukogu direktor. Akadeemilise senati esimees osaleb juhtkonna töös kaasatud liikmena. Juhtkonna koosseis kujuneb peamiselt ametikohtade alusel, mitte eraldi valimise või kinnitamise teel. [C1] | TU Eindhoveni täidesaatev juhtorgan on juhatus (Executive Board / College van Bestuur), kuhu kuulub kolm liiget: president (President of the Executive Board), rektor (Rector Magnificus) ja asepresident (Vice President). Juhtorgani tööd toetab sekretär (Secretary). Täidesaatva juhtorgani liikmed nimetab ametisse, peatab ametist ja vabastab ametist järelevalvenõukogu (Supervisory Board). [E3][E4] | LUT Ülikooli tegevust juhib rektor, keda toetavad akadeemiline prorektor (Provost) ja kaks ase-rektorit. Rektori nimetab ametisse ülikooli nõukogu ning akadeemilise prorektori ja ase-rektorid valib samuti nõukogu; nende täpsemad vastutusalad määrab rektor. Ülikooli juhtimist toetavad rektoraat ning laiem juhtkond, kuhu kuuluvad muu hulgas dekaanid ja tugivaldkondade juhid. [L3][L4] | TalTechi täidesaatva juhtimise keskne organ on rektoraat, mille all mõistetakse rektorit, vastutusalade juhte ja teaduskondade dekaane. Rektor nimetab ametisse prorektorid ja kantsleri ning kehtestab rektoraadi töökorralduse ja vastutusalade jaotuse. Rektoraadi liikmete arv ei ole põhikirjas fikseeritud, vaid sõltub kehtivast juhtimisstruktuurist. [T2] |
| 4. Akadeemiline juhtorgan/esinduskogu | Akadeemiline nõukogu on DTU kõrgeim akadeemiline otsustus- ja nõuandev kogu. Akadeemilise nõukogu esimees on rektor ning nõukogusse kuuluvad akadeemilise personali ja üliõpilaste valitud esindajad. Nõukogusse kuulub 12 liiget, sealhulgas 8 akadeemilise personali esindajat ja 3 üliõpilaste esindajat. Akadeemiline nõukogu omistab doktorikraade ja audoktori kraade, esitab arvamusi rahaliste vahendite jaotamise kohta ning nõustab rektorit strateegilistes õppe-, teadus- ja innovatsiooniküsimustes. [D1][D6] | Chalmersi akadeemiline senat (Faculty Senate) on rektorit nõustav akadeemilise kogukonna esinduskogu. Senatis on 26 liiget, sealhulgas esimees ja aseesimees. Liikmed valitakse ülikooli osakondade akadeemilise personali hulgast. Senati koosolekutel osalevad ka üliõpilaskonna, doktorantide ja raamatukogu esindajad ning rektor ja prorektor. Senati ülesanne on toetada akadeemilise kvaliteedi ja akadeemilise keskkonna arengut ning seista akadeemilise vabaduse põhimõtete järgimise eest. [C2] | TU Eindhovenis täidab ülikooliülest esindus- ja kaasamisrolli ülikooli nõukogu (University Council / Universiteitsraad), mitte klassikaline akadeemiline senat. Nõukogus on 18 liiget, kes esindavad võrdselt töötajaid ja üliõpilasi ning valitakse vastavate rühmade poolt. Nõukogu osaleb ülikooli juhtimist puudutavate otsuste arutelus ning tal on mitmes küsimuses nõustamis- ja kaasotsustusõigus. Osakondade tasandil tegutsevad eraldi osakondade nõukogud (Departmental Councils). [E5] | LUT Ülikoolis ei ole keskset klassikalist akadeemilist senatit. Ülikoolikogukonna esinduskoguna tegutseb ülikoolikolleegium (University Collegium), mis esindab professoreid, õppe- ja teaduspersonali, töötajaskonda ning üliõpilasi. Kolleegium määrab ülikooli nõukogu liikmete arvu ja ametiaja, valib nõukogu liikmed ning täidab muid seadusest tulenevaid järelevalve- ja kinnitamisülesandeid. Ülikooli nõukogu sisemistest liikmetest valivad professorid kaks liiget, üliõpilased ühe ning muu õppe- ja teaduspersonal koos muu personaliga ühe liikme. Teaduskondade tasandil tegelevad akadeemiliste küsimustega akadeemilised nõukogud (Academic Councils). [L3][L5] | TalTechi akadeemiline otsustuskogu on senat, mida juhib rektor. Senatis on 32 liiget: rektor, üks akadeemilise personali esindaja igast instituudist, sealhulgas kolledžitest, ja Eesti Mereakadeemiast, kaheksa üliõpilaste esindajat ning üks tugistruktuuriüksuste esindaja. Akadeemilise personali esindajad valivad vastavate üksuste akadeemilised töötajad, üliõpilaste esindajad valitakse üliõpilaskonna kehtestatud korras ning tugistruktuuriüksuste esindaja valivad tugistruktuuriüksuste juhid. Senati koosseisu kinnitab rektor kuni kolmeks aastaks. [T4][T2] |
| 5.Akadeemiline struktuur (tasandid ja üksused) | Osakonnad (Departments). DTU-l on 17 osakonda, mis moodustavad ülikooli peamised akadeemilised struktuuriüksused. Osakondadesse on koondunud ülikooli põhitegevused – õpe, teadustöö, teaduspõhine nõustamine ja innovatsioon. Iga osakond kavandab ja korraldab oma valdkonna teadus- ja õppetööd ning teeb koostööd õppekavadega. Osakonda juhib osakonnajuhataja või direktor, kes allub otse rektorile. Igal osakonnal on väliseid sidusrühmi kaasav nõuandev kogu, mis nõustab osakonnajuhti. DTU juhtimisstruktuuris puudub eraldi teaduskondade tasand [D1][D7] | Chalmersis on 13 osakonda, mis moodustavad ülikooli peamised akadeemilised struktuuriüksused. Osakonnad jagunevad teadusrühmadeks ja väiksemateks akadeemilisteks üksusteks. Lisaks tegutseb Chalmers School of Maritime Studies (merekool), mis on sarnaselt osakondadele otse rektori alluvuses. [C2] | TU Eindhovenis on 9 akadeemilist osakonda (Departments), mis moodustavad ülikooli peamised õppe- ja teadusüksused. Osakondades toimub valdkondlik teadus- ja õppetöö ning neid juhivad osakonna juhtkonnad (Departmental Boards). Bakalaureuseõppe üldist raamistikku koordineerib bakalaureuseõppe kolledž (Bachelor College) ning magistri- ja doktoriõppe raamistikku magistri- ja doktoriõppe kool (Graduate School). [E4][E6] | LUT Ülikoolis on kolm teaduskonda: LUT Energiasüsteemide teaduskond (LUT School of Energy Systems), LUT Inseneriteaduste teaduskond (LUT School of Engineering Sciences), LUT Majandusteaduskond (LUT Business School). Teaduskonnad jagunevad omakorda osakondadeks ja muudeks väiksemateks akadeemilisteks üksusteks. | TalTechi akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonna ja instituudi taseme üksused. Teaduskonna tasemel on neli teaduskonda – infotehnoloogia-, inseneri-, loodus- ja majandusteaduskond – ning Eesti Mereakadeemia, mis tegutseb teaduskonnaga samadel alustel. Teaduskondade koosseisu kuuluvad instituudid ja kolledžid. Lisaks on regionaalsed kolledžid instituudi tasemel. [T2] |
| 6. Akadeemilise üksuse juht (nimetus, kuidas valitakse/nimetatakse) | Osakonda juhib osakonnajuhataja või direktor, kes allub otse rektorile. Igal osakonnal on nõuandev kogu, kuhu kuuluvad osakonna peamisi tegevus- ja huvivaldkondi esindavad välised liikmed ning mis nõustab osakonna juhti. [D7] | Osakonda juhib osakonnajuhataja (Head of Department) ja Maritime Studies kooli koolijuht (Head of School). Juht vastutab üksuse üldise toimimise eest ning teda toetavad õppe, teaduse ja teadmussiirde eest vastutavad ase- või abijuhid ning administratsiooni juht. Chalmersi avalikul organisatsioonilehel ei ole nende ametisse nimetamise menetlust üksikasjalikult kirjeldatud. [C2] | Osakonda juhib dekaan (Departmental Dean), kes on osakonna juhtorgani esimees ja vastutab üksuse üldise juhtimise eest. Dekaani nimetab ametisse ülikooli täidesaatev juhtorgan (Executive Board). Dekaani toetavad üks või mitu prodekaani, tegevjuht ning sõltuvalt osakonnast ka õppejuht ja teised juhtimisfunktsioonid. [E4][E7] | Iga LUT Ülikooli teaduskonda juhib dekaan (Dean), kes vastutab teaduskonna tegevuse, tulemusjuhtimise ja kvaliteedijuhtimise eest. LUT-i avalikes allikates ei ole dekaani ametisse nimetamise korda kirjeldatud sama detailselt kui rektori, prorektori ja ase-rektorite puhul. [L3] | Teaduskonda juhib dekaan, kelle nimetab rektor ametisse kuni viieks aastaks. Enne nimetamist kuulab rektor ära teaduskonna nõukogu arvamuse ning põhjendab oma valikut nõukogule. Dekaanil peab olema doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Teaduskonna nõukogu võib rektori nimetatud dekaani ühe kuu jooksul kahekolmandikulise häälteenamusega vetostada; sel juhul ei saa sama isikut selles valikuprotsessis dekaaniks nimetada. Rektoril on õigus dekaan ametist tagasi kutsuda. Direktor – instituudi tasand. Dekaan nimetab kuni 5 aastaks pärast instituudi nõukogu arvamuse ärakuulamist; üldreeglina doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; instituudi nõukogul on samuti 2/3 vetoõigus |
| 7. Akadeemilise üksuse täidesaatev juhtorgan | Osakonda juhib osakonnajuhataja või direktor, kellel on vahetu juhtimisvastutus osakonna tegevuse eest. Eraldi osakonna täidesaatvat juhtorganit DTU avalikus juhtimismudelis ei ole esile toodud. Osakonnal on küll nõuandev kogu (Advisory Board), kuid selle roll on osakonnajuhi nõustamine, mitte täidesaatev juhtimine. [D1][D7] | Osakonna igapäevast juhtimist toetab osakonna juhtkond (Department Management Group), kuhu kuuluvad osakonnajuhataja, õppe, teaduse ja teadmussiirde eest vastutavad ase- või abijuhid ning administratsiooni juht. Tegemist on osakonna sisulise juhtimisgrupiga. Akadeemiline senat (Faculty Senate) ei ole osakonna juhtorgan, vaid ülikooliülene akadeemiline esindus- ja nõuandev kogu. [C2] | Osakonda juhib osakonna juhtkond (Departmental Board), mis vastutab osakonna strateegilise ja igapäevase juhtimise eest. Juhtkonda kuuluvad tavaliselt dekaan, prodekaan ning tegevjuht. Õppejuht, programmijuhid ja üliõpilaste esindaja võivad osaleda juhtkonna töös nõuandvas rollis. [E4][E7][E8] | Teaduskonna igapäevase juhtimise eest vastutab dekaan. Dekaani toetab teaduskonna juhtimisgrupp (School Management Group), mis aitab koordineerida teaduskonna tegevust ja toetab ülikooli juhtimist. Akadeemiliste küsimustega tegeleb eraldi teaduskonna akadeemiline nõukogu (Academic Council). Täidesaatev vastutus lasub dekaanil, mitte akadeemilisel nõukogul ega juhtimisgrupil. [L3] | Teaduskonna täidesaatva juhtimise eest vastutab dekaan, kes juhib teaduskonda ja korraldab dekanaadi tegevust. Dekaan koordineerib instituutide tegevust, juhib teaduskonna tegevuskava elluviimist ja õppeprogrammide haldamist, vastutab eelarve koostamise ja kasutamise eest ning nimetab prodekaanid. Dekaani toetavad dekanaat ja prodekaanid. Teaduskonna nõukogu on eraldi akadeemiline otsustuskogu, mitte teaduskonna täidesaatev juhtorgan. Instituudi tasand - direktor juhib instituuti, korraldab õppe- ning teadus- ja arendustegevust, sisemist struktuuri/töökorraldust, tegevuskava ja eelarve kavandit. Instituudi nõukogu on akadeemiline otsustuskogu, mitte täidesaatev juhtkond. |
| 8. Õppekavade juhtimine | Õppekavade arendamist ja kvaliteedi tagamist toetavad osakondade juures tegutsevad õppenõukogud (Study Boards). Nad tegelevad bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe korraldusega, analüüsivad kursuste tagasisidet, teevad ettepanekuid uute spetsialiseerumissuundade ja õppeainete loomiseks ning aitavad tagada õppekavade sidususe ja kvaliteedi. Õppenõukogudesse kuuluvad ka üliõpilaste valitud esindajad.[D4] | Õppekavade juhtimine on Chalmersis korraldatud õppevaldkondade (Educational Areas) kaudu. Õppekavade üldise juhtimise eest vastutab õppevaldkonna dekaan ning konkreetsete õppekavade juhtimisse on kaasatud programmijuht, magistriõppekava juht, õppekorralduse juht ja üliõpilasnõustaja. Osakonnad panustavad õppekavadesse akadeemilise kompetentsi, õppejõudude ja kursustega. [C2][C3] | Bakalaureuseõppe kolledž (Bachelor College) ning magistri- ja doktoriõppe kool (Graduate School) kujundavad ülikooliülese õppekorralduse ja haridusraamistiku. Õppekavade sisulise arendamise ja elluviimise eest vastutavad osakonnad koos programmijuhtidega. Osakondades tegutsevad eraldi bakalaureuse- ja magistriõppekavade programmijuhid, kes osalevad õppekavade juhtimises ning võivad olla kaasatud ka osakonna juhtkonna töösse. [E6][E8][E9] | Ülikooli nõukogu määrab, milline teaduskond vastutab konkreetse kraadiõppekava eest. Teaduskonna akadeemiline nõukogu kinnitab õppekavad ja kraadinõuded vastavalt ülikooli ühistele põhimõtetele. Igal kraadiõppekaval on programmijuht (Head of Degree Programme), kes juhib ja arendab õppekava koostöös õppejõudude, üliõpilaste ja teiste sidusrühmadega. Programmijuht peab olema doktorikraadiga LUT Ülikooli töötaja ning tema nimetab rektor või rektori volitatud isik. [L5] | Õppekava sisulist arendamist ja elluviimist juhib programmijuht, kes koostab õppekava ning kooskõlastab õppeained neid õpetavate struktuuriüksustega. Teaduskonna nõukogu kiidab teaduskonna õppekavade kavandid heaks ja edastab need senatile. Senat otsustab ülikooli tasandil õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise ning kinnitab õppekavad. Dekaan korraldab teaduskonna õppekavade juhtimist ning esitab õppeprorektorile programmijuhi ja programminõukoja kinnitamise ettepaneku. [T5][T6] |
| 9. Interdistsiplinaarsus ja õppekava terviklikkus ülikooli vaates | Kuna DTU-s puudub eraldi teaduskondade tasand, toimub õppevaldkondade ja osakondade vaheline koostöö eelkõige õppekavade, õppesuundade ja erialade kaudu. Osakondade õppenõukogud valivad esindajad valdkondadeülestesse õppekomisjonidesse, mis aitavad koordineerida eri osakondade panust ning tagada õppekavade sidususe ja terviklikkuse kogu ülikoolis. [D1][D4] | Interdistsiplinaarsus ja õppekavade terviklikkus tagatakse Chalmersis osakondadeülese koostöö kaudu. Osakonnad moodustavad akadeemilise kompetentsibaasi, samas kui valdkondadeülesed arendus- ja õppevaldkonnad (Areas of Advance, Educational Areas) ühendavad eri osakondade teadmisi ning seovad teaduse, õppe ja teadmussiirde. Akadeemiline senat jälgib akadeemilist kvaliteeti ning toetab seoste kujunemist teaduse, doktoriõppe ja esimese ning teise astme õppe vahel. [C2] | Interdistsiplinaarsus ja õppekavade terviklikkus tagatakse ülikooliülese õppekorralduse ning osakondade koostöö kaudu. Bakalaureuseõppe kolledž ja magistri- ning doktoriõppe kool kujundavad ühised õppepõhimõtted ja raamistiku, osakonnad panustavad õppekavadesse oma erialase kompetentsi, kursuste ja õppejõududega ning programmijuhid seovad eri osakondade panuse terviklikuks õppekavaks. Interdistsiplinaarsust toetavad ka valdkondadeülesed projektid, valikained ja väljakutsepõhine õpe (Challenge-Based Learning), kus üliõpilased lahendavad reaalelulisi probleeme ning ühendavad eri erialade teadmisi meeskonnatöös. [E3][E6][E8] | Interdistsiplinaarsust toetavad LUT Ülikoolis valdkondadeülesed teadusplatvormid, mis ühendavad eri teaduskondade kompetentse ning toetavad strateegiliste teemade ühist arendamist. Õppekavade terviklikkust aitab tagada selge vastutusjaotus: iga kraadiõppekava eest vastutab kindel teaduskond, õppekava sisu ja muudatusi käsitleb teaduskonna akadeemiline nõukogu ning programmide kvaliteeti hinnatakse regulaarselt ülikooli kvaliteedi- ja hindamisprotsesside kaudu. [L3][L5][L7] | Interdistsiplinaarsus ja õppekavade terviklikkus tagatakse TalTechis õppekavade ülikooliülese koordineerimise ning teaduskondade ja instituutide koostöö kaudu. Õppekavad peavad sisaldama interdistsiplinaarset õpet ning probleem- ja projektõpet. Programmijuht koordineerib eri struktuuriüksuste panust õppekavasse ja kooskõlastab õppeained neid õpetavate üksustega. Õppekavade terviklikkust toetab mitmetasandiline otsustusprotsess, milles osalevad teaduskonna nõukogu, õppekomisjon ja senat. [T5][T6][T2] |
| 10. Akadeemilise vabaduse ja professionaalsuse tagamine | Akadeemiline nõukogu esindab akadeemilise kogukonna vaadet ja osaleb olulistes akadeemilistes otsustes. Õppenõukogud kaasavad üliõpilasi ning toetavad õppe kvaliteedi arendamist, osakondade nõuandvad kogud lisavad välise erialase vaate. Rektori ja prorektori vastutusalasse kuuluvad ka teadustegevuse hindamine ning hea teadustava küsimused. [D1][D4][D5] | Akadeemilist vabadust ja professionaalsust toetab Chalmersis akadeemiline senat, mille ülesanne on jälgida akadeemilist kvaliteeti ja keskkonda ning seista õppejõudude ja üliõpilaste mõtte-, sõna- ja tegutsemisvabaduse eest akadeemilises tegevuses. Senat koosneb valitud akadeemilise personali esindajatest ning toimib rektorit nõustava akadeemilise esinduskoguna. [C4] | Akadeemilist vabadust ja professionaalsust toetab mitmetasandiline juhtimis- ja kaasamissüsteem. Järelevalvenõukogu teostab sõltumatut järelevalvet ülikooli juhtimise üle, samas kui ülikooli nõukogu ja osakondade nõukogud kaasavad otsustamisse töötajate ja üliõpilaste esindajad. Õppe kvaliteeti toetavad programmijuhid, õppejuhid ja üliõpilaste esindajad. Akadeemilise tegevuse professionaalsuse aluseks on Hollandi kõrgharidust reguleerivad õigusaktid ning TU Eindhoveni sisemised eeskirjad ja kvaliteedinõuded. [E1][E5][E7] | Akadeemilist vabadust toetavad LUT Ülikoolis akadeemilise kogukonna osalemine otsustusprotsessides ning teaduse avatuse ja sõltumatuse põhimõtted. Teaduskondade akadeemilised nõukogud ja ülikoolikolleegium võimaldavad õppe- ja teaduspersonalil ning üliõpilastel osaleda akadeemiliste küsimuste kujundamises. Teadustöös lähtutakse hea teadustava, teaduseetika ja avatud teaduse põhimõtetest ning võimalike rikkumiste käsitlemiseks on kehtestatud menetlused. Professionaalsust toetavad ülikooli kvaliteedijuhtimissüsteem, eetikareeglid, teaduseetika nõustamine ja regulaarsed välised kvaliteedihindamised. [L8][L9] | Akadeemilist vabadust ja professionaalsust toetavad TalTechis akadeemilise kogukonna osalus otsustamises, akadeemilise eetika põhimõtted ning selgelt reguleeritud kvaliteedi- ja otsustusprotsessid. Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, mis kujundab õppe-, teadus- ja arendustegevuse põhimõtteid. Akadeemilise eetika komisjon aitab tagada hea akadeemilise tava järgimise; komisjoni esindajad valib akadeemiline personal ning koosseisu kinnitab senat. Õppekavade ja muude akadeemiliste küsimuste otsustamine toimub kindlaksmääratud korras senati, teaduskondade nõukogude ja teiste akadeemiliste otsustuskogude kaudu. [T4][T2][T5][T6] |
* Võrreldavus. Päis kasutab viimast avalikku kontrollitavat näitajat ning aasta on märgitud lahtris. Ülikoolid kasutavad üliõpilaste ja töötajate arvestuses erinevaid ühikuid (headcount, FTE, täisaasta üliõpilane) ja personalikategooriaid. Osakaalude rida kirjeldab organisatsiooni akadeemilise põhitegevuse suurusjärku; täpne protsendivõrdlus eeldab definitsioonide arvestamist.
1 DTU. 2024. aastal oli DTU töötajate kogumaht 6 574 FTE ja kategoorias researchers and educators (VIP) 2 529 FTE; 38,5% on nende suhe. DTU avaldab PhD-fellow’de arvu eraldi, mistõttu VIP on kitsam kategooria kui mitme teise ülikooli „akadeemiline personal“. HR · üliõpilased · doktorandid.
2 Chalmers. 2025. aasta lõpus töötas ülikoolis 3 626 inimest ehk 3 272 aastast FTE-d; õppe- ja teaduspersonal moodustas ametliku aastaaruande järgi veidi üle 70% tööjõust. Chalmersi lühistatistika kasutab paralleelselt sihtasutuse kontserni aasta keskmist töötajate arvu 3 388. Päises kasutatakse ülikooli aastaaruande aasta lõpu töötajate ja FTE näitajaid. Chalmers arvudes · 2025 aastaaruanne.
3 TU Eindhoven. 2024. aasta aastaaruande kokkuvõte annab 13 937 üliõpilast, 2 022 doktoranti, 2 847 teadustöötajat ja 1 795 tugipersonali. 61,3% on teadustöötajate osakaal kahest koos avaldatud töötajakategooriast: 2 847 / (2 847 + 1 795). Doktorandid on samas allikas eraldi näitaja. Päis kuvab need kategooriad eraldi ja säilitab aastaaruande arvestusloogika. 2024 aastaaruande arvude kokkuvõte.
4 LUT. LUT-i 2025 Key Facts and Figures annab 9 126 bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilast, 1 688 töötajat ja 990 akadeemilist töötajat; sellest tuleneb akadeemilise personali osakaal 58,6%. Viimane avalik doktorantide koguarv, mille leidsime, on 616 seisuga 20.09.2024. Key Facts 2025 · Equality Plan 2025.
5 TalTech. 2026. aasta avalikud lehed annavad ligikaudu 9 100 üliõpilast, 647 doktoranti ja 2 428 töötajat. Akadeemilise personali osakaal 55,3% pärineb 2024. aasta majandusaasta aruandest: 1 240 akadeemilist töötajat 2 242 töötajast. üliõpilased · doktorandid · töötajad · 2024 aastaaruanne.
6 TalTechi struktuur alates 01.08.2026. Teaduskonna taseme moodustavad neli teaduskonda ja Eesti Mereakadeemia. Kuressaare kolledž ja Virumaa kolledž on teaduskonnavälised regionaalsed instituudi taseme akadeemilised struktuuriüksused. TalTechi põhikiri.
Viidete märkus. Viitekoodid [D…], [C…], [E…], [L…] ja [T…] on säilitatud toimetatud tööfailist. HTML-is on need vormistatud linkidena vastavat väidet toetavatele ametlikele avalikele allikatele. Terminid ei ole eri riikides üks-ühele võrreldavad; eriti tuleb eristada formaalset struktuuritasandit, line-juhtimise tasandit ja akadeemilist otsustuskogu.
| Lahter | Ülikool | Hinnang | Täpsustus | Allikas |
|---|---|---|---|---|
| D5 | DTU | Sisuliselt õige; sõnastust ajakohastatud | Ministri ajalooline ametinimetus jäeti üldisemaks; parandatud kirjavahemärk. | ametlik allikas |
| E5 | Chalmers | Vajas täpsustust | Sõnastatud selgelt Foundationi nõukogu ja ülikooli AB nõukogu erinevus ning omaniku roll Board of Directorsi nimetamisel. | ametlik allikas |
| E14 | Chalmers | Vajas täpsustust | Eemaldatud sõna „sõltumatu“, sest ametlik leht nimetab Faculty Senate'i rektori nõuandvaks koguks. | ametlik allikas |
| F13 | TU Eindhoven | Sisuliselt õige; termin täpsustatud | Probleemipõhise õppe asemel TU/e ametlik mõiste „Challenge-Based Learning“ ehk väljakutsepõhine õpe; parandatud kirjaviga. | ametlik allikas |
| G7 | LUT | Vajas täpsustust | Rectorate on ametlikul lehel laiem kui rektor + provost + 2 ase-rektorit; eristatud täidesaatev juhtimine ja laiem rektoraat. | ametlik allikas |
| G11 | LUT | Vajas sisulist parandust | Quality Manual paneb vastutuse dekaanile; School Management Group toetab juhtimist, mitte ei kanna dekaaniga võrdselt täidesaatvat vastutust. | ametlik allikas |
| G14 | LUT | Sisuliselt õige; ettevaatlikum sõnastus | „Sõltumatute menetluste“ asemel „kehtestatud menetlused“, sest sõltumatust ei ole kasutatud allikas samal kujul sõnaselgelt kinnitatud. | ametlik allikas |
| H12 | TalTech | Vajas sisulist täpsustust | 1.08.2026 jõustunud põhikiri annab õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise lõpliku otsustusõiguse senatile; teaduskonna nõukogu kiidab kavandid heaks ja edastab senatile. | ametlik allikas |